Vene Akadeemiline Selts kaasaegsel etapil
Nagu teada, taasloodi Vene Akadeemiline Selts 1999 aastal tänu terve plejaadi Eesti venekeelsete teadlaste jõupingutustele: M.Bronštein, N.Bassel, V.Parol, L.Golub, A.Kuzmin, J.Livšits, V.Nemtšinov, A.Puro ja teised. Vene Akadeemilise Seltsi juhatuse esimeseks esimeheks sai V.Parol. Tänasel päeval seisab seltsi eesotsas tehnikateaduste doktor, professor V.P.Grigorenko.
Nagu märkis akadeemik M.L.Bronštein, „taasluua Vene Akadeemiline Selts, mis eksisteeris Eestis kuni 1940 aastani, oli üks parimaid venekeelses keskkonnas tekkinud ideid“.
Aastate jooksul on seltsi arvuline koosseis suurenenud peaaegu kahekordseks ja tänasel päeval on seal umbes 120 teadlast kõige erinevamatelt erialadelt ja vanuses. Aegamööda laienes ka Vene Akadeemilise Seltsi territoriaalne ulatus, väljudes Tallinna piiridest. Viimase aasta jooksul loodi Eesti piires kolm regionaalset osakonda: Tartus, professor A.Luštški juhtimisel, Kohtla-Järvel, dotsent V.Andrejevi juhtimisel ja Pärnus, literaat G,Vereštšagini juhtimisel. Nendel osakondadel on väga tõsine teaduslik potentsiaal, nad ühendavad akadeemikuid, teaduste doktoreid ja kandidaate ning magistreid.
Viimase aja jooksul on välja töötatud seltsi teadusliku Ühendnõukogu struktuur ja koosseis, loodud terve rida teaduslikke sektsioone, mille hulgas on majanduse sektsioon (juhataja – professor H.Barabaner), ärijuhtimise sektsioon (juhataja – professor V.Nemtšinov), sotsiaalteaduste sektsioon (juhataja – professor V.Parol), õigusteaduse sektsioon (juhataja – professor L.Livšits) ja teised.
Vene Akadeemilise Seltsi tegevuse kõige tähtsamatest (prioriteetsematest) suundadest võib nimetada järgmiseid:
- teaduslikule ja kultuurilisele arengule kaasaaitamine, seal hulgas teaduslikele uuringutele ja venekeelse teaduslik-pedagoogilise kaadri ettevalmistamisele Eestis;
- vene kultuuri- ja teaduspärandi säilitamine;
- vene teadus- ja kultuurieliidi konsolideerimine;
- teaduslike ja kultuuriliste kontaktide loomine Eesti kultuuri- ja teaduseliidiga, aga ka välismaa teadlaste ja kultuuritegelastega;
- kogukondadevahelise dialoogi loomine Eestis ja selles osalemine, Eesti ühiskonna multikultuursuse tugevdamine.
Nagu märkis V.P.Grigorenko, “vene teadus- ja kultuurieliidi konsolideerimine, kontaktide loomine Eesti teadusringkondadega ja kultuuritegelasega, Eesti ühiskonna multikultuursuse tugevdamine – need tänapäeva äärmiselt tõsised ja teravad ülesanded kirjutasime me oma uuendatud dokumentidesse – Vene Akadeemilise Seltsi programmi ja põhikirja“.
Seatud eesmärkide saavutamiseks tegeleb selts kirjastustegevusega, teaduslik-praktiliste seminaride ja konverentside korraldamisega, kvalifikatsioonitõstmise kursuste ja stažeerimiste korraldamisega õppejõududele ja muu sellisega.
Illustreerimise mõttes tuleks märkida, et möödunud 15 aasta jooksul on meie akadeemiline selts suutnud luua tõelise õppebaasi haridusele, noorte spetsialistide kasvatamisele, töötada välja üle 30 õpiku ja õppevahendi ja need kirjastada. Seltsi jõupingutustega on välja antud „Teaduslike toimetiste“ 11 numbrit.
Kõik see räägib sellest, et meie teadlaste, Vene Akadeemilise Seltsi liikmete, teaduslik potentsiaal osutus väga suureks ja õnneks ka nõutavaks.